Refleksoloogia – teadus või uskumus

Refleksoloogia on alternatiivmeditsiini teraapia, mis põhineb teoorial, et kindlad jalatalla piirkonnad vastavad inimese siseorganitele ning nende mõjutamine võib soodustada tervenemist. Selle meetodi rajajateks peetakse dr. William H. Fitzgeraldit ja füsioterapeut Eunice Inghamit, kelle ideed on tänapäeval levinud üle maailma.

Refleksoloogia ajalugu ja teooria

Dr. Fitzgerald töötas välja nn “tsooniteraapia” kontseptsiooni, mille kohaselt keha jaguneb kümneks pikisuunaliseks tsooniks ning nende tsoonide stimuleerimine võib leevendada valu ja tasakaalustada organismi. Eunice Ingham arendas seda ideed edasi ning lõi jalgade refleksitsoonide kaardi, mis seostab kindlaid jalalaba piirkondi konkreetsete siseorganitega.

Inghami teooria kohaselt tekivad jalataldade refleksipunktidesse kristallilised toksilised ladestused, mis viitavad organismi ummistustele ja takistustele vereringes. Tema sõnul aitab refleksoloogia neid ummistusi “lahustada” ja parandada vereringet ning organite funktsioneerimist.

Kas refleksoloogia on teaduslikult tõestatud?

Kuigi refleksoloogia on populaarne ning paljud inimesed kogevad selle abil leevendust, on teaduslikud uuringud selle tõhususe kohta vastuolulised. Teadusuuringud on näidanud, et refleksoloogial võib olla lõõgastav ja stressi vähendav mõju, kuid puuduvad kindlad tõendid, mis kinnitaksid otsest mõju siseorganite funktsioonidele.

Mõned uuringud on leidnud refleksoloogia võimalikke mõjusid vereringele ja südame tööle, kuid tulemused pole piisavalt ühtsed, et seda ametlikult tunnustada meditsiinilise ravimeetodina. Samuti puudub refleksoloogide seas üksmeel, kas refleksoloogia sobib südamehaigetele või mitte – osad allikad soovitavad ettevaatlikkust, teised peavad seda täiesti ohutuks.

Refleksoloogia roll tänapäeva tervishoius

Hoolimata teaduslikest eriarvamustest on refleksoloogia laialdaselt kasutusel mitmetes riikides, sealhulgas Norras, Taanis ja Ühendkuningriigis. Seda kasutatakse peamiselt heaolu parandamiseks, stressi vähendamiseks ning krooniliste valude leevendamiseks. Mõnel pool pakutakse refleksoloogiat ka haiglates täiendava teraapiana.

Kas refleksoloogia sobib sulle?

Refleksoloogia võib olla kasulik lõõgastumiseks ja pingete leevendamiseks, kuid oluline on meeles pidada, et see ei asenda arstiabi. Kui soovid refleksoloogiast kasu saada, vali professionaalne refleksoloog, kes on läbinud erialase õppe  ning järgib ohutusnõudeid.

 


Allikas: Jenny Jones ja Stephen J. Leslie, “Reflexology – Science or Belief”, School of Nursing, Midwifery & Health, University of Stirling, Highland Heartbeat Centre, Raigmore Hospital, Inverness, UK.


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga